Index

Proverbes : miresaka

Proverbe 1Izay manana-tsira, mahay mahandro, izay tiam-bady mahay miteny. [2.558 #103]
manana-tsira ka mahay mahandro. [2.165 #1600, 2.974 #284]
manana-tsira ka mahay mahandro, tiam-bady ka mahay miresaka. [2.415]
manana-tsira ka mahay mahandro, tiam-bady ka mahay miteny. [2.653 #1523, 2.415]
manana-tsira ka mahay mahandro, tiam-bady, ka mahay miteny, be vola ka maro mpankasitraka. [2.558]
Tiam-bady, ka mahay miresaka; manana-tsira, ka mahay mahandro. [2.653]
Tiam-bady, ka mahay miteny; manana-tsira, ka mahay mahandro. [2.653]
Tiam-bady ka mahay miteny, tsara rafozana ka mihaminkamina. [2.558 #4132]
Traduction françaiseEtre bon cuisinier parce qu’on a du sel. [2.974 #284]
Qu' a du sel fait bonne cuisine, qui possède l' amour de son époux sait parler. [2.415 #1293]
Quand on a du sel, on peut faire la cuisine. [2.165 #1600]
Interprétation françaiseOn réussit quand on a ce qu' il faut. [2.415 #1293]

Proverbe 2Malahelo miresaka amy ny mpanan-karena : raha tonga mitaina hidin-trano. [2.653 #1450]
Malahelo miresaka amin' ny mpanan-karena : ka nony tonga mitain-kidin-trano. [2.415]
Malahelo miresaka amin' ny mpanan-karena : raha tonga mitaina hidin-trano. [2.415]
Malahelo mitafa amin' ny mpanan-karena: ka raha tonga mitain-kidin-trano. [2.165 #1450]
Malahelo mitafasiry amin' ny mpanana, ka raha tonga mitaina hidin-trano. [2.558 #1920]
Miara-mitafa amin' ny mpanan-karena, ka raha tonga mitain-kidin-trano. [2.415]
Mitafa amin' ny mpanan-karena ka raha tonga mitain-kidin-trano. [1.1]
Interprétation malgacheIzay mandany andro miresaka amin' ny mpanan-karena, dia ho lany ny efa kely eo an-tanany. [1.1]
Traduction françaisePauvre qui bavarde avec les riches, quand il rentre chez lui, il est obligé pour faire sa cuisine, de brûler le bois qui lui sert à fermer la porte. [2.415 #2529]
Pauvre qui cause avec les riches : quand il rentre chez lui, il est obligé pour faire sa cuisine, de brûler le bois qui lui sert à fermer la porte. [2.415 #2517]
Un pauvre s' entretenant avec un riche: de retour chez lui, il brûle la fermeture de sa maison. [2.165]
Interprétation françaiseA le voir causer avec l' autre, on ne le dirait pas pauvre; mais il l'est tellement que faute d' autre combustible, il est obligé de brûler le morceau de bois servant à fermer sa porte. [2.165]
Se disait des pauvres qui, au lieu de travailler et de faire leur provision de paille à brûler, perdaient leur temps à bavarder avec les riches. [2.415 #2529]
Se disait des pauvres qui, au lieu de travailler, perdaient leur temps à bavarder avec les riches. [2.415 #2517]

Proverbe 3Mitari-bato tsy mihoraka: very ny androatokon' aina. [1.1]
Raha mitari-bato tsy mihoraka, very ny an-droatokon’ aina; raha mifankatia tsy miresaka, very ny an-droatokom-pihavanana. [2.558 #235, 2.653 #2697, 2.974]
Interprétation malgacheRehefa manao zava-tsarotra ifanakonana, manome hery sy ahavitana be ny fiarahana mihorakoraka, mihirahira, fa tsy mangingina samy maka ho azy. [1.1]
Traduction françaisePousser une grosse pierre et ne pas crier, c’est perdre les deux tiers de ses forces ; (s’aimer et ne pas se le dire, c’est perdre les deux tiers de l’affection). [2.974 #19]

Proverbe 4Miteny irery toy ny miresaka amim-Bazimba. [2.165 #57]
Traduction françaiseParler tout seul, comme celui qui cause avec un Vazimba. [2.165 #57]

Proverbe 5Ny kibobo no mena maso dia miresaka amim-Bazimba. [2.558 #3045]
Ny kibobo no menamaso : miresaka amin' ny Vazimba. [2.165 #67, 2.415 #94]
Traduction françaiseSi la caille a les yeux rouges, c' est qu' elle cause avec les Vazimba. [2.165 #67]
Si la caille a les yeux rouges, c' est qu' elle parle avec les Vazimba. [2.415]
Interprétation françaiseLa caille menamaso était une variété de cailles. [2.415]

Proverbe 6Papango didimaso tsy fihinana : samy ratsy, ka aza mifanenitra ; papango didimaso, voron-tsy fihinana, esory ny taimaso vao miresaka amiko. [2.415 #4889]
Papango didimaso, voron-tsy fihinana: zahao aloha ny tarehy vao mifosa ny sasany. [2.653 #2590, 2.165, 2.415]
Papango didimaso, voron-tsy fihinana, zahao aloha ny tena vao mifosa ny sasany. [2.558]
Traduction françaisePapangue, oiseau chassieux qu' on ne mange pas, regarde-toi avant de dire du mal des autres. [2.415 #4890]
Papangues, oiseaux chassieux qu' on ne mange pas, vous êtes tous vilains, ne vous moquez pas les uns des autres ; papangue, oiseau chassieux qu' on ne mange pas, enlève ta chassie avant de me parler. [2.415 #4889]
Un papango aux yeux chassieux, un oiseau qu' on ne mange pas: regardez votre propre visage avant de dire du mal des autres. [2.165 #569]
Interprétation françaiseSe disait des médisants. [2.415 #4890]

Proverbe 7Tiam-bady ka mahay miresaka. [2.165 #1776]
Traduction françaiseQui est aimé de sa femme sait parler. [2.165]

Index